La semana grande de Bilbao

Ma nüüd üritan võtta kokku kogu seda hullumaja, mis siin alates eemisest reedest toimub. Lühidalt: meil siin linn hoolitseb selle eest, et ikka ükski hing see nädal töövõimeline ei oleks ja kui siis ainult korraliku pohmakaga :D Terve linn on chochnasid täis, need on hiigeltelgid hiigelbaaridega, kust saab suht okei hindadega alkoholi. Siis saab sealt veel bocadillosid ja ööpäevläbi mängib hirmvali muusika ning esinevad erinevad muusikud. Ma kirjeldaksin hetkeseisu linnas kui väga suurt ööklubi, milles leidub saal igale maitsele, kusjuures sissepääsu eest raha ei võeta ja joogid on odavad! Ühest choschnast ostad 1€ eest endale topsi ja seod selle kaela kogu nädalaks, et ei läheks meelest seda pidevalt täita. Inimesi on tohutult! Mõtlesime eile minna ühe kuulsa hispaanlanna tasuta kontsedile, aga sillal, mis tuli ületada, et oleks võimalik lava asukohta kindlaks teha, tekkis selline inimummik, et klaustrofoobia sundis vastassuunas tagasi pressima hakkamist. Niipalju siis kontserdist. Nagu Hong Kongi ööturul oli tunne :D Paljud kannavad rahvusriideid, milleks on sinine seelik, valge pluus ja sinine kaelarätik. Hommikuti kui tööle lähen ca 8.30 paiku lõbustavad mind tänavatel kullapurused purupurjus, kuid endiselt kaanivad tegelased. Hommikuks on siiski linn oma kallite elanike järgi tänavad jälle puhtaks küürinud. Fiesta nädal algas nagu ka Vitorias tsupinachoga, mis on too sama šampa ja  kalimoxho (don simon+koka) lennutamise komme. Neil on siin väga veidel paks roosa seelikuga mammi kogu ürituse põhitegelane (maskott). 22.30 iga õhtu on ilutulestik. Igal õhtul üks võistleja (Hispaania eri piirkonnad, Itaalia või Prantsusmaa) laseb ca poole tunni jooksul tohutult raha õhku :D Aga vaatemäng on võimas, meie uusaastatulestikku vaatan küll edaspidi vähe teise pilguga. Paugub ikka nii võimsalt, et selle pooltunni lõpuks tuleb kõrvad sulgeda, kui kuulmise säilitada tahad. Mis veeel..? Aa suur selline USA stiilis lõbustuspark on siia ka üles seatud, pole veel vaaterattale ega pudeleid tulistama jõudnud, aga kindlalt plaanis. Igatahes kirjutamise ja pildistamise koha pealt olen vääga laisaks muutunud, andestust. Pole hullu, jääb miskit Eestisse ka teile jutustada :)

Portugalete, Algorta - avastamata turistiparadiis

Neljapäeval istusime lõunast metroo peale ja kihutasime 20min mere suunas. Ühel pool jõge Portugaletes tulime maha. Pisikene linn, mis tegi viimaseid ettevalmistusi Fiestaks.

Kõndisime kiirelt läbi linna selle suurima vaatamisväärsuseni:

Hiiiiiiiiiglaslik sild, millel liigub selline suuur nagu meie praamilaadne alus. Sellele saab siis mõlemalt kaldalt nii autoga kui ka jala peale. Võtsin väikse tortilla veel enne kui silla ületasime ja teisele kaldale jõudsime.

Plaan oli ca tunnise jalutuskäiguga jõuda teisel kaldal asuva Algorte metroopeatusesse. Aga no see jalutuskäik oli VÕIMAAAS! Mööda rannaäärset promenaadi. Teeääres olid täis ajaloolisi villasid, mis rohkem nagu minilosse meenutasid. Sildilt sai lugeda, kuidas nendes majades üldplaanis elu käis. Nii ägens. Praegu ma mõtlesin, et need oleksid viietärni hotellid, kui mõni arukas inimene need hästi ära oskaks kasutada. Sest rand ja sadam ja külakeskus ja kõik on olemas, et suurepärane puhkus veeta seal. Ilm on muidugi põhja Hispaaniale omaselt väga tujukas. Külm ja palav kordamööda ja korraga :D Jällegi laadad ja peod ja kõik muu oli platsis!

Jõudsime siis Algortasse välja, seal kõik kogunesid vee äärde, lavad püsti ja õllebaarid avatud. Me trügisime vastassuunas linna poole. Vanalinna osa oli maaaaaagiline, nii ägedad madalad nagu nukumajad neil kitsastel tõusvatel tänavatel. Natuke selline mägiküla moodi. Sellest osast läbi ja olimegi tagasi metroo peal, jõudmata ära oodata, millal koju tuttu saab! ;)

Viva la Italia!!!

Itaallased korraldasid meile teemaõhtu.. Ma arvan, et sõnu pole vaja, las silmad loevad.

Los vinos Espanoles! Ütleme nii, et mu companero'd just kokaga ei rüvetanud seekord neid veine, aga plasttopsidest joomine oli küll rohkem neelamine kui veini nautimine ja no õhku neil imelistel veinidel ka ei lastud saada, et väheke kuritegelik oli see asi meil.

Ja Procciuto sink pakuti meile veel meloniga ja no fantast!

See pizza... Nagu näha, siis ainult paprika ja sibul kaunistavad seda meistriteost ja te ei kujuta ette kuidas see asi maitses! Mozzarella vast oli see, mis ta nii mahlaseks tegi, aga ega ma ei tea, pole niiiiiiii head pizzat varem mulle pakutud!

Pasta Carbonara oli väga lihtne ja klassikaline. Minu jaoks oli kuiv, aga ega mulle alati meeldinud pigem kastmes ujuvad makaroonid :D

See oli miskit esmakordset mu jaoks. Munas ja jahus paneeritud ja siis praetud baklažaanid, mis singi ja juustuga rulli keerati. Maitse oli vapustav! Muidugi enamuste maitsete taga ma kahtlustan, et on ka Stefano kerge kokanduslik taust, aga sellest hoolimata kadedakstegevalt hästi tulid neil välja kõik põnevad asjad!

Need on nüüd maailma kõige magusamad kookosepallid ja feikmartsipan :D See viimane on välimuselt ja konsistentsilt 100% martsipan, aga maitse ei ole nii hea :D ei oska paremini seletada, peate proovima, kui Itaaliasse satute!

ÕHTU SÄRAVAIM TÄHT! No mida taevast seeeeeeeee Tiramisu oli! Eesti kuivad tiramisu koogikesed, mis magustoidumenüüdes pakutakse võib otse vetsust alla lasta. See oli niiiiii mahlane ja mõnus ja parajalt magus ja suussulav ja ideaaaaaaalne! Mu kõht pidi lõhkema, aga tilkagi sellest magustoidust polnud ma nõus raisku laskma!

Asjast ka

Seekord siis sellest, et mida ma õige siia tegema tulin.. et siis haiglast. Kompleks näeb välja ülimegagiga khuul. nagu vanad hooned renoveeritud ja välvilised katused ja ilus roheline majade vahel. Minu majas on kõikvõimalikud laborid: mikrobioloogia, hematoloogia, geneetika ja veel miski põnev eraldiseisev emergency labor. Esti, mu lemmik tutor ja sõbrants, lubas mu ekskursioonile viia ülejäänud majja ka millagi. Praegu aga siis geneetikaga kaks korrust maa all. Pärast nädalat harjutamist sain juba täitsa ise karüorammi kokku!! Ehk siis, kui tahate teada, mitu band'i (triipu), mitmendale teie kromosoomil olema peab, siis teate, kuhu pöörduda. Aga jaa, see mikroskoobis otsimine ja õigesti eraldamine ja paaritamine on nagu puzzle panek, mulle hirmsasti meeldib. Siis me kasvatame enese preparaatide jaoks ise rakke amnionivedelikest ja koorioni biopsiatest. Siis esiteks, kui proov tuleb, läheb ta QF-PCR masinasse, mis kindlate markeritega märgistab 13, 18, 21, X ja Y kromosoomi, millega seonduvad enamus kromosoom seoselisi sündroome. Nii saame tulevasele emale kiire vastuse anda, kas kahtlustame miskit või mitte. Karüogramm tehakse aga 3 ndl pärast igal juhul täiendavalt juurde. Selles suhtes suht riski bisniss, et meie otsusest, kas need signaalid on normaalsed ja piisavalt tugevad sõltub tõenäoliselt, kas ema otsustab abordi teha või mitte ja me ei saa kunagi olla 100% kindlad enne karüogrammi tegemist. Ma pole seni meie patsientide hulgas näinud ühtki alla 30 aastast ja see pidavat siin normaalne olema, et esimene titt saadakse 35+. Sellest kõik need Downid ja Edwardsid.. Esti ise on ka 30 ja arvas, et enne 2 aastat ta veel küll ei plaani last saada. Ma unustan kõiki asju seletada: meie patsiendid üleüldse on need rasedad, kellel esimese trimestri kombineeritud test (kuklavoldi paksus ja hormoonide tasemed ja veel kaasuvad probleemid) annab riski suurema kui 1/275st, et sündida võib kromosoom-probleemiga laps. Neilt võetakse amnionivedelik ja saadetakse meile. Kel risk suurem kui 1/50st, võetakse koorioni biopsia ja jälle meile. Igatahes teeme igavesti põnevat tööd seal.

Kusjuures Hispaanias keelatakse vb oktoobrist kõik abordid (va vägistamisjärgsed ja ema tervist ohustavad), mis tähendab, et ma ei näe enam üldse väga mõtet sel tööl :/

Aga uurimustöö koha pealt, mida ma siia tegema tulema oleksin tegelikult pidanud valgustas mind selle nädala alguses Belen. Tema üheskoos hunniku inseneride ja muude loomadega üritab leiutada võimalikult soodsat ja efektiivset masinat, et kiirelt ja usaldusväärselt saaks uurida loote rakuvaba DNA'd ema plasmas. See võimaldaks minevikku jätta lootele potsensiaalset ohtu põhjustavad protseduurid: amniotsenteesi ja koorioni biopsia. Praegu oleme nii kaugel, et oskame kõik etapid läbi viia, kuid vaja oleks protsessi lihtsustada ja automatiseerida. Plasmast puhastatakse välja kogu rakuvaba DNA (sisaldab nii ema kui loote oma). Ema ja loote DNA'del erinevad piirkonnad metüleeritud ja sellest lähtuvalt saame praegu kasutada markerensüüme, mis aitavad meil neid kaht üksteisest eristada. Edasi RT PCR masinasse ja vastavalt markerile saave teada nt, kas Y kromosoom esineb või mitte.

See jutt nüüd vist oli rohkem mu kursakate kõrvadele, kujutan ette Tonxi nägu kui ta seda loeb :D

Agaa megaexcited tänaõhtuse Italian Dinneri pärast ja peangi hakkama vaatama, mis selga jalga ja kaasa tuleb ;)

 Minu maja

M A D R I D

Niinii, reedel kell 2 laborist otse bussile ja Madridi suunas teele. Pärast 5h konditsioneeri käes lõdisemist jõudsime Avenida de Americana'le, kus ei olnud õhku, lihtsalt polnud. Kell 8 õhtul 35 kraadi on normaalne. Hosteli olin meile juba välja otsinud ja seal miskit probleemi polnud, kaks ööd hommikusöökidega saime 29,4€ eest, ei saa kurta. Igatahes kotid maha, kiire pesu ja neiud dinnerile. Olime suhteliselt kallis ja igavas kohas, aga kõigil nii pikk päev seljataga, et ei jaksanud pikalt otsida. Pärast väiksed Mohijtod tänavakohvikus ja ca 2st tuttu. Hostel absoluutselt kesklinnas ja tänavamüra saatel tuli imeline uni :)

Laupäev algas mõnusa šopingutuuriga. Mul on siiras mure pärast kolmandikku oma reisist, et ma ei mahuta kuhugile oma uusi riideid ära.. Nii odav on ja see on alati mu nõrkus olnud. A selle mahutamise pärast muretseme siis kui aeg on käes :D Lõuna klassikalises tänava bar/cafe's. Võtsin hinna järgi Huevos rotos con patatas i churrico - munad kartul ja mingi spetsellvorst ja sain klassikalise hispaania rasvaroa :D Pmst ujus õlis see taldrikutäis :D Aga no kõht seisis ca keskööni täis ka tänu sellele. Edasi vahetasime riided ja Museo el Prado oli päevakavas. See nüüd peaks miskit maailmakuulsat olema, millest mina alles üleeile teada sain. Kunsti, hästi palju kunsti ja hästi ebakultuurne ja kiiresti väsiv mina. Pidasin vist ca 1,5h vastu ja põgenesin. Teistega kokku saamiseni oli veel 45min aega, seega külastasin kõrval olevat kirikut, mille ees kogunes väga pidulik seltskond. Pulmad! Pruut oli imeilus ja külalised niisamuti. Ütleme, et mu ootamine läks väga kiiresti ;)

Edasi olin pika-pika otsimise peale leidnud normaalse hinnaga flamenko show. Kaardilt ei tundunudki koht väga kaugel, kuid jrg 45 min pmst jooksu tõestasid vastupidist. Madrid on hiigelsuur ja mõõtkavad kaartidel üliolulised! Igatahes jõudsime küll 5min hilinemisega õigesse kohta, mis tegi tasa kõik senised ponnistused. Õdus ja hubane, suhteliselt pisikene ja armas kohvik. Serveeriti Sangriat, mis oli meie 14,5 € hulgas ja show algas. Mul pole sõnu! Selline pühendumus ja hing selle tantsu sees, see muusika ja laulja hääl ja tantsijate näoilmed peegeldasid tohutut armastust selle vastu, mida nad teevad. Jäin niiniinii rahule. Kahjuks oli seal pime ja minu seebikarp välku teha ei oska enam, seega pildid on vääääga kehvad, aga show oli fantast!

Pärast kohvikust väljumist palus üks teine seal olnud seltskond endast pilti teha ja sealt järgnev õhtu alguse sai.. Küsisid, kus me lähme ja kutsusid meid enestega kaasa. Meil nagunii paremat plaani polnud, seega läksime üheskoos La Latinasse, et teha väiksed söögid/ väiksed joogid. Esimene baar oli mõttetu, seega läksime edasi ühte vähe suuremasse Hispaania kohtadele väga iseloomulikku kohvik/baari. Lükkasime oma 3 lauda kokku ja mahtusimegi istuma. Tellisime tohutu hulga raciones'eid, mis on siis jagamiseks mõeldud taldrikud: croketad, miskit verivorsti sarnast, chorrizod, patatas bravas, seakõrvad, paneeritud kalmaarid jnejne. Kõik oli põnev ja ülimaitsev kuni ma sain tolleks päevaks totaalse rasva ületoosi, sest neil on KÕIK vääääääga õline. Pärast paari õlle ära joomist tellisid kutid kohalikke vägijooke, need punased ja kollased pildil. 40%, aga magusad ja liköörilaadsed. Julgesin ka keele vastu panna ja ei oleks elus öelnud, et see lurr sama kange kui põhjamaalaste viin on. Igatahes jutustasime päris pikalt seal ja ca poole kahest liikusime edasi disko-baari laadsesse kohta. Seal sai tantsu ja tralli ka ja tuttavaid aina sadas juurde meie grupijuhtidel. Ramon oli pisikest kasvu mees, kes sõnagi inglise keelt ei rääkinud ja ma sain oma esimese täiest hispaaniakeelse vestluse maha peetud temaga ! Teised ikka purssisid inglise keelt meiega. Kõigil oli jube kahju, kui me 3 paiku lihtsalt oma silmi enam lahti ei jaksanud hoida ja kodu poole hakkasime marssima. Soojad hüvastijätud kodu tuttu ära.

Pühapäeval viimane šoping, käisin ringi palee ja katedraali juures ära - võimsad. Teised läksid järgmisesse muuseumi: Reina Sofia, aga ma hoidusin järjekordsest kunstirünnakust. Sõime tohutu portsu woki ja tulimegi kodupoole tagasi. Bussis magasin, kodus magasin ja nüüd pärast tänast laborit magan jälle :D

 Flamenkokohviku ees tulevased sõbrad tegid pilti: vasakult Valeria (ita), Leena (fin), Mirca (slovakkia), Liron (isreal), ma, Olga (vene), Violetta (ita)

 Kesköine pidusöök

 Palee aias, rekvisiidiks kaunid šopingukotid :D

 Oma õlisupi kallal..

 Me pikasabalised

 PULMAAD!

 Kõik, mis mul teile pakkuda on sellest fantast showst :/

 Orujo nime lubasin endale meelde jätta.

 Minu taevas! Jumal tänatud, et seda kohta Bilbaos ei ole, oleksin väga vaene muidu. Nagu näha ei õnnestunud mul kordagi enne söömist meeles pidada ilusat pilti teha, kui suurem isu lahenes, siis tuli meelde :D

 Palee

 Katedraal

Linnast..

Linn on nagu Tartu - tudengilinn jõe kallastel. Aga pean tõdema, et vähe suurem ja vähe suursugusem arhitektuurilises mõistes. 300 000 elanikku. Atlandi ookean ca 20min metrooga. Kliima on mõnus, 20-22 öösiti ja 25-30 päeval, mõnus tuul kogu aeg ja hoovihmasid tuleb samuti ette. Igatahes vähe jahedam kui tänavune suvi kodus.

Mis mulle tohutult meeldib, on, et linnas käies ei ole turisti tunne (muidugi välja arvatud kõik need vilisevad mööduvad autod). Üldse siin on nii turiste kui sellest tulenevalt ka inglise keele oskajaid väääääga napilt. Aga seda põnevam :D Siin olen sunnitud ikka espanjoli ka vähe purssima kui häda käes.

Üks kontaktisikutest, Carlos, viis meid eileõhtusel jalutuskäigul vanalinnas (Casco Viejo) kurssi kohaliku tudengieluga. Üks keskmine õhtu väljas näeb välja nii: 1. 20.00 mõned kalimochod (vein+koka) Casco Viejo baarist, mida tänaval istudes juuakse; 2. Edasi minnakse kellegi koju poest ostetud jooke lahendama, sest väga tõenäoliselt sajab samal ajal ka vihma; 3. Minnakse rohkem uuema linnaosa kanti pubidesse (vahe baarist on sees olev pimedus ja lahtioleku kellaaeg) või ööklubidesse, mis suviti tudengite puuduse tõttu üleüldse kinni on pandud :D

 Rongi jaam meil siin kodulähedal

 Casco Viejo

 Plaza de Nuevo: seal platsi äärtes on tohutult pincho baare, kust saab head veini 1,8 eest ja iga pincho ka ca 2 euri. Pincho on teine nimi ülejäänud Hispaanias pakutavatele tapadele.

 Teatrihoone, samuti kodust teisel pool kaldal

 Santiago katedraal